Hannese Maailmakommentaarid

My life is an open book – for some the book has just got more pages

Dudes, what the frick ? vol 2 juuli 9, 2009

Rubriigid: Imedemaa — Hannes @ 1:21 p.l.

Täna kohtasin maailma kõige imeliselt lollimat uudist. Nimelt tahavad eesti kasiinovastased teha Tallinna kesklinna samba, mis hakkaks siis mälestama kasiinoohvrite kannatusi ja inimeste isiklikke tragöödiaid. Peab mainima, et selle plaani juures on nii palju vigu, et ei teagi kohe kust alustada.

Esiteks on igasugune samba püstitamine ja hooldamine tohutult kulukas. Kahjuks pole artiklis mainitud, kust saadakse antud monumendi jaoks raha, kuid ükskõik kust see tuleb, kindlasti oleks sellel paremaid otstarbeid. Juhul kui tegu on kasiinovastaste enese eelarvega, peaks kõik nende toetajad küll oma finantstehingute üle pikemalt järgi mõtlema ning pikemalt kaaluma, kas see on see koht mis tõesti vajab seda raha?.

Teiseks ei saa igale asjale sammast püstitada, eriti veel sellele. Mina võrdsustaksin põhimõtte poolest selle näiteks olukorraga, kus me püstitaksime ausamba enesetapu “ohvritele”. Kogu kasiino põhimõte on see, sinna lastakse ainult inimesi, kes on suutelised enese eest otsuseid vastu võtma. Kui inimene ei saa oma elu ja sõltuvuste kontrollimisega hakkama, siis see ei ole koht kus teda ülistada sangariks ja nähtust, mis põhjustab seda ei tasuks sarjata maapõhja. Inimene suudab enesele teha igal pool liiga, mis ei tähenda seda, et me peaksime püstitama õnnetult kukkujatele ausamba.

Kolmandaks on mõtte autorid enda üle vägagi uhked, kuna tegu oleks maailmas ainulaadse monumendiga. Idee ei ole kunagi hea ainult sellepärast et ta on esimene ning julgen väita, et põhjus, miks see on tõepoolest ainulaadne, peitub selles, et ülejäänud maailmal on prioriteedid rohkem paigas kui meie inimestel. Holokausti ohvrid, erinevates sõdades surnud, suurte avastustega hakkama saanud inimesed – need on rahvas kellele me tahame monumente püstitada, mitte mingitele idiootidele, kes ei saa oma eluga hakkama. Me ei püstita kunagi monumenti sõdurile kes saadeti koju kuna ta tulistas endale jalga, ning sedasi peaks see ka jääma. Monument on austusavaldus, privileeg (nagu ordenidki) mida jagatakse neile, kes on seda väärt. Andke andeks, aga kasiino”ohvrid” seda ei ole.

Viimaseks on mul veel väike probleem kujuriga. Nimelt sai selleks keskpartei in-house kujur Kangro. Teades kasiinovastaste juhi seotust nimetatud parteiga on see lihtsalt häbematus. Kangro võiks kusagilt mujalt kui parteilt ka tööd saada, free market ja nii, või mis?

Seega tuleb endalt küsida küsimus: kas me tahame, et tulevikus oleks Stockmanni vastas selline monument? Mina igatahes seda ei soovi.

h.

 

Dude, what the frick? juuli 6, 2009

Rubriigid: Imedemaa — Hannes @ 10:58 p.l.

Here’s the inside scoop chaps… I am going to stop posting if you refuse to comment, which has become a worrying trend lately.

I have stated a lot, especially lately that I hate sensation of conclusiveness. I have made a lot of desicions and although I was initially unhappy about the fact that I had to decide, now I’m happy with those. The fact of the matter is that I wouldn’t have made any other choices anyway so just have to deal with my fear of  finality.

And another thing… there probably wont be a 100th post (if everybody starts to comment then I will skip it and go straight to 101) because those thoughts I had written down don’t seem to be in correlation with reality anymore… (btw. this is already the 96th post, so with the ones I have removed for different reasons, I would be only 2 posts away from that point)

 

Strange and wonderous things… juuli 5, 2009

Rubriigid: Imedemaa — Hannes @ 7:44 p.l.

Viimased nädalad on olnud toredad :)

 

2009.end juuli 2, 2009

Rubriigid: Imedemaa — Hannes @ 12:44 e.l.

Avastasin selle vedelemas enda draftide seas ja mõtlesin et peaks ära avaldama… jagage ka enda mälestusi!

Niisiis , ma mõtlesin, et võiks mõne mõttega kokku võtta 12 aastat haridust minu vaatepunktist.

Ma mäletan seda…

  • …kuidas 1. klassis süüdistati mind klassipildi rikkumises, kuna mul oli liiga suur naeratus, sellest tulenevalt kasutasin ma järgnevatel aastatel zombi näoilmet
  • …et algklassid olid mõistlikud, kuigi siis oli palju vähem lubatud, kui  gümnaasiumi lõpus. Reeglite vastu eksimine tõi kaasa kõige huvitavama loengu. Esmalt kriiskav karjumine klassi peale ning seejärel sosistamine, et klass kontrasti tõttu kohe mitte midagi teisest osast ei kuuleks
  • … kuidas Joonatan oli aastaid mu parim sõber, kelle juures sai käidud arvutimänge mängimas ning kellega sai inimeste vastaseid koalitsioone tehtud
  • … kuidas ma katsin ome elu esimese ühe (mille ma sain kunsti/tööõpetuse õpetajalt vist 5das klassis halva käitumise eest) päevikus Madise õe kleepsudega
  • … kuidas inglise keele tundides algklassides võtsime me endale inglise nimed: mina olin Kyle (sest tollal oli popp Team Knight Rider ja õpetaja ei tunnistanud Duke’i nimena: “Do you mean duck?”), Tukk oli MacGyver, Tanel Tom, Anu Ann ja nii edasi.
  • … kuidas 5das klassis Sõbra all hakkasid kõik korvpalli mängima ning tekkis meie kooli korvpallitrenn, kus oli tohutult rahvast
  • … kuidas Kristjan (mitte see kes meil praegu käib :D ) rääkis, mida ta teeb telekaga Shakira video ajal, kui me kõik olime mingil põhjusel Suur-Sõjamäel
  • ning kuidas bussijuht tahtis sealsamas mulle kallale tulla, sest Miku vahetas bussisildi ära
  • … kuidas algklassides ajas Jon iga kord guaššivee maha, sageli nii et ta riided, käed ja nägu olid seda täis. Me isegi ei räägi sellest mis juhtus tuššiga
  • … kuidas algklassides sai peaaegu iga nädal istutud “pehmete toolidega toas”
  • … kuidas kõige naljakam märkus mille ma sain oli selle eest et ma naersin, kui keegi pillas sööklas taldriku maha ning kuidas ma oman klassi rekordit päevas saadud märkuste eest: 5 tunnisel päeval 6 tükki
 

Eks ta ole siis juuni 9, 2009

Rubriigid: Imedemaa — Hannes @ 11:59 p.l.

Tänase päeva avastus: on olemas jalgpallur, kelle nimi on… wait for it… Norman Conquest.

http://en.wikipedia.org/wiki/Norman_Conquest_(footballer)

Jah, ma tean, maailm on täis üllatusi

h.