Täna kohtasin maailma kõige imeliselt lollimat uudist. Nimelt tahavad eesti kasiinovastased teha Tallinna kesklinna samba, mis hakkaks siis mälestama kasiinoohvrite kannatusi ja inimeste isiklikke tragöödiaid. Peab mainima, et selle plaani juures on nii palju vigu, et ei teagi kohe kust alustada.
Esiteks on igasugune samba püstitamine ja hooldamine tohutult kulukas. Kahjuks pole artiklis mainitud, kust saadakse antud monumendi jaoks raha, kuid ükskõik kust see tuleb, kindlasti oleks sellel paremaid otstarbeid. Juhul kui tegu on kasiinovastaste enese eelarvega, peaks kõik nende toetajad küll oma finantstehingute üle pikemalt järgi mõtlema ning pikemalt kaaluma, kas see on see koht mis tõesti vajab seda raha?.
Teiseks ei saa igale asjale sammast püstitada, eriti veel sellele. Mina võrdsustaksin põhimõtte poolest selle näiteks olukorraga, kus me püstitaksime ausamba enesetapu “ohvritele”. Kogu kasiino põhimõte on see, sinna lastakse ainult inimesi, kes on suutelised enese eest otsuseid vastu võtma. Kui inimene ei saa oma elu ja sõltuvuste kontrollimisega hakkama, siis see ei ole koht kus teda ülistada sangariks ja nähtust, mis põhjustab seda ei tasuks sarjata maapõhja. Inimene suudab enesele teha igal pool liiga, mis ei tähenda seda, et me peaksime püstitama õnnetult kukkujatele ausamba.
Kolmandaks on mõtte autorid enda üle vägagi uhked, kuna tegu oleks maailmas ainulaadse monumendiga. Idee ei ole kunagi hea ainult sellepärast et ta on esimene ning julgen väita, et põhjus, miks see on tõepoolest ainulaadne, peitub selles, et ülejäänud maailmal on prioriteedid rohkem paigas kui meie inimestel. Holokausti ohvrid, erinevates sõdades surnud, suurte avastustega hakkama saanud inimesed – need on rahvas kellele me tahame monumente püstitada, mitte mingitele idiootidele, kes ei saa oma eluga hakkama. Me ei püstita kunagi monumenti sõdurile kes saadeti koju kuna ta tulistas endale jalga, ning sedasi peaks see ka jääma. Monument on austusavaldus, privileeg (nagu ordenidki) mida jagatakse neile, kes on seda väärt. Andke andeks, aga kasiino”ohvrid” seda ei ole.
Viimaseks on mul veel väike probleem kujuriga. Nimelt sai selleks keskpartei in-house kujur Kangro. Teades kasiinovastaste juhi seotust nimetatud parteiga on see lihtsalt häbematus. Kangro võiks kusagilt mujalt kui parteilt ka tööd saada, free market ja nii, või mis?
Seega tuleb endalt küsida küsimus: kas me tahame, et tulevikus oleks Stockmanni vastas selline monument? Mina igatahes seda ei soovi.
h.
. So this is sort of the place to end my sleep-deprivation induced rant about how fantastic everything is.
