Hannese Maailmakommentaarid

My life is an open book – for some the book has just got more pages

WOOOOOOOOOOT :D November 29, 2008

Rubriigid: väitlus — Hannes @ 8:41 p.l.

I today would like to express my joy by providing you folks with some quote summaries.

“rich people do not violate the law”

“.. put people into glasses”

“the role of the people is to protect people from other people”

“there is no need to drive over 120 kph because it’s against the law”

“they get relaxed by driving too fast”

“everyone win”

“the people in Africa do not want to work, they’d rather stay in the sun, it is their work-culture”

“totalitarianism – people staying in power with the help of violence”

Cheers everyone

 

We should have won the feckin’ thing or why Hannes is surprised to have more than 3 people on the photo juuni 6, 2008

Rubriigid: Imedemaa, väitlus — Hannes @ 11:06 e.l.

Cheers Kajar, you finally managed to upload some photos. Well, you didn’t but Kerttu did and that’s almost as good. So, the future Estonian Champions in the back row can’t hold back laughter because we should have beaten the Logical Oxymoron.

And no, I’m not whistling, it’s actually my happy-slash-surprised face.

So, a little taster to everyone who missed the thing, it was awesome, your loss.

hn.

 

And there’s nothing I can do, or why the weekend was so utterly great juuni 3, 2008

Rubriigid: Imedemaa, Pidune, väitlus — Hannes @ 6:27 p.l.

Hi again, all of you who have bothered to tune in on my blog again, it’s once again time to write, this time about the weekend and a bit about something else perhaps.

But first of all there is a question, one that Ott asked me yesterday: why on god’s green earth do I blog? There are many good reasons to be honest. First of all it makes me cool and popular or even if it doesn’t it still gives me a chance to slander all the other folks you guys know. Then there’s the point that I sometimes have an excessive amount of time and don’t actually know what to do with it, as strange as it may seem. The past few days, since I got back from Tartu, I have done literally nothing. There hasn’t been a person around and I’ve just slept. What a waste it seems in retrospect, but oh well, no-one, and by that I mean absolutely everybody, has taken my call for the last few days. Mike has his cell stuck to his bag for some strange reason and I don’t really know what all the others have been up to. Nevertheless, there are still some more advantages to blogging. A big pro is the fact that I can write the text in metaphors and pretend it talks about something it doesn’t and then hold my breath and hope that the people, who are meant to understand it or be left in the darkness, actually fulfil their role in the process. And perhaps the last and also the most important reason in blogging is the fact that when things turn sour, it is always nice to look back on the sunnier times.

The weekend was quite simply amazing: the drive to Tartu, the debate, the topics, the party, the day after, the ride home. It was everything the same tournament wasn’t last year, because as most of you know, the previous one ended with a great disaster, but yeah, this year was all good. It was fun to drive to Tartu, in Tõnis’ car, which was meant to accommodate a person, but instead we forced it to hold five. It was indeed great fun arguing with Tõnis over some very trivial things.

By the time we got to the meeting spot on Toomemägi, we were already a bit late. The first thing I saw was a bunch of people, then Meeli and then came Karl, who was broken and not simply broken, but “Hannes from last year’s võss”-broken. During the day he became more sober, or in that matter, more drunk… well he certainly wasn’t broken anymore. The topics were extremely nice: “Estonia should invade Latvia”; “Beijing should be boycotted” and finally “TEC is better than TTG”. Of these debates we won unfortunately only one, the last one. But we gave the opponents a hell of a battle in every round. In the end we were the first team in terms of speaker points, and here’s the best part: I was the number one speaker by a wide margin.

The party was very cool, lots of alcohol, lots of great people and lots of nice activities. Activities included swimming, sunbathing, drinking, joking etc. It was quite simply the best gathering of people I’ve been to in months. After we finished by the river, we headed towards Siim’s place, but we never actually stayed there, because we had agreed on going to Tõrvandi and the bus was about to leave. Tõrvandi was also chill, a great Sauna, some rum-coke and nice company – it was kind of my version of heaven, sort of.

The next day was also brilliant. Me, Meeli and Suido just sat on some grass and did nothing. It reminded me, how good it is to do that sometimes. Just forget the things that might be bothering you, forget everything that might scare you later. Just enjoy the moment and quite honestly I did it with all my heart.

The bus-ride home was also a joy to behold. It was not the usual bad bus-ride, it wasn’t the ufo-bus- but time still flew by because of all the things we made up to pass the time, the music, the guessing game (come on – Winnie the Pooh). It was really legendary and I hope that I will experience that again and not only the bus ride, the whole weekend.

Hn.

 

Esimesed kaotajad, ehk Hannese nv Pärnus jaanuar 29, 2008

Rubriigid: Imedemaa, väitlus — Hannes @ 11:48 p.l.

Tervist kõigile, olen päris tükiks ajaks unustanud ära postitamise, aga no, ikka juhtub.

Räägiks siis möödunud nädalavahetusest, kui toimus siis Eesti Väitluse Keskkooli Meistrivõistlused Pärnus.

Valmistuma turniiriks hakkasime siis juba reedel, kui Karl ja Marie minu juurde tulid ning me veetsime mõnusat aega Le Mansi 24 tunni sõiduga ja arutades üht ideed, mis mul pähe oli tulnud. „Kas teemaks ei või mitte tulla matemaatika eksami kohustuslikuks muutmine?” Igatahes pingutasime meie Lälliga veidi üle, sest Marie läks vara magama ja lõpuks jäi unepagasiks ainult 30 minutit. Suundusime siis kiiresti rongi peale, kus kõik võtsid unest viimast. Kohale jõudes oli isegi Karl kaineks saanud ning jalutasime kõik mõnusalt onu Kajarilt esimese kahe vooru teemat teada saama. Selleks siis, üllatus-üllatus, oli „Matemaatika eksam tuleks muuta kohustuslikuks”. Esimesed kaks vooru möödusid lennates ning kuigi spiikrid polnud eriti head tuli ka mõlemast voorust võit, kuigi teises voorus oli see Joonatani tõttu üsna napp.

Võit tuli ka kolmandas voorus ning see siis Lälli selle turniiri edukaimate laste vastu. Teemaks seekord siis „Alkoholimüük tuleks täielikult keelata” ning meil oli au esimesena seda teemat eitada. Võit tuli lihtsalt, kuna lükkasime nende „device” ümber. „Jah, alkohol võib kõiki neid halbu asju põhjustada, AGA teie plaan ei kaota alkoholi kuhugi, vaid pigem tekitab juurde veel hoopis uusi hädasid”.

Õhtu oli omamoodi triller. Esmalt sai korralikult alaka kombel nurga taga Lälli ja Mattiasega alakate asju tehtud ning seejärel suundutud juba tuppa, et Jonniga arutada järgmise hommiku kaasust. Lihtne kalkulatsioon ütles ka, et kui me viimase vooru võidame, saame me poolfinaali. Õhtu aga võttis täiesti uue pöörde, kui pärast vabaajaprogrammi, kuhu ma juhuslikult sattusin, oli meie tuba täis oksendatud. Alakad raisk. Kõige toredam oli, et vend magas okseloigus ja teised tema ümber ei teadnud mitte midagi sellest. Ignorant bunch of bastards. Igatahes, selle tulemusel vahetasime Jonni, Mattiase ja Karliga tuba, pärast mida läksime lihtsalt ajude selgeks saamiseks linna peale trippima, et leida pudel limonaadi. Marie keeldus täielikult kaasusega tegelemisest, sest tal oli tegemist Steniga. Seetõttu arutasime seda Joonataniga kahekesi.

Hommik oli tore. Oksepoiss oli suhteliselt ülbe näoga, nii nagu ta polekski kõiki normaalseid inimesi sealt toast minema peletanud. Selgus ka, et lärmi tõttu oli Kari, nagu korralik koer ikka, maganud koridoris, ukse ees.

Viimases voorus saime me vastaseks siis tubli koera, Kari ning nagu iga selge mõistusega inimene ka ennustada oskaks, saime me kindla võidu poolel, mis oli kallutatud. Seega oli meil kõigist 4 eelvoorust 4 võitu. Sellepeale tähistasime seda nii nagu TIKi rahvas ainult oskab. Joonatan kukil jooksime me ümber maja ja huilgasime ja karjusime, et Kari on aser.

Kahjuks on ms. Faith ikka üsna julm ning mingi programmi fakkapi tõttu ei läinud 7 täiseduga võistkonda kõik kokku. See tähendas kokkuvõttes siis seda, et me jäime täpselt 4 spiikerpunktiga alla Conspiratori võistkonnale (kes muide hiljem ka võitis) ning see jättis meid 5daks ja poolfinaalist välja.

Ühesõnaga sitasti. Õnneks lubas kodanik Herman meiega spiikrite asjus nüüd tööd tegema hakata, et täita meie järgmise etapi eesmärk – tulla esimese 2 sekka ning kokkuvõttes vähemalt 5daks.

Igatahes jään ootama Mmi katseid see nv, Tallinn Openit ja III etappi, et veelgi areneda

hn.Flow

 

DebATERAPE ehk kuidas võitsid kohtunikud meie poisse oktoober 23, 2007

Rubriigid: Imedemaa, Pidune, die Schule, väitlus — Hannes @ 12:01 e.l.

Tere tere, vana kere! Tänasel päeval olen ma taas suutnud üle nädala mitte postitada ning seda ma teen. Täna on mul teile päris paljut rääkida.

  • Esiteks siis, ilmselt väitlus. Ma ei saa lihtsalt öelda, et mulle meeldib see tegevus, ma jumaldan seda ning iga sellega tegeletud hetk on puhas rõõm. Seda seni, kuni tase on mõõdukalt kõrge või lausa tipp, sest halb väitlus on nagu soe viin – see ajab sind lihtsalt öökima. Siinkohal ei jõua mina TIKi väitlusklubi presidendina ja Kari minu abilisena kokkuleppele. Minu meelest on väitlus nagu sport, seda võib igaüks harrastada, aga täiesti algajad turniirile panna, ehk siis kohe sügavasse vette visata on liig. Täna sain kooli kenas puhvetikompleksis kokku Oliveriga võistkonnast Maare, kes rääkis kuidas laupäevane START röövis talt une. Me sisuliselt tapsime mingigi väitlushinge, mis poisis oli ning seda kõike ainult omakasu pärast.
  • Siit jõuan oma teise punktini. Võistkond Arroganto on imeline. Tõsiselt, ning seda mitte ainult väitlejatena, vaid ka inimestena. Marti, Sten ja Martin väärivad igasugust kiitust ning tuge, kahjuks on TIK’i väitlusklubis seda neile nõus osutama ainult kolm inimest peale meie suure juhi ja õpetaja Merka ning see on kurb. Poisid on järgmine Tik-Tak (teadmiseks, Tik-Tak oli Jaanus, Herman ja Laura) ning mõned kardavad seda. Võistkonnavaim kaob ning tekib külm trots ja lausa vaen, mida rikastavad külmad ning kohati ka lausa solvavad fraasid.
  • Siit jõuan oma kolmanda punktini. Võistkond Arroganto START turniiril. Mina ja Marie, elasime hoogsalt kaasa ning aitasime kõikvõimalike vahenditega nende ettevalmistust ning ma julgen öelda, et ma tean nende kaasuseid peast. Seega polnud üllatus kui 2 esimest kolmest eelvoorust lõppesid kindlate võitudega. Kolmas eelvoor, mis otsustas finaalipääsejad, oli poistele ebaõnnelik. Nimelt said nad kohtunikuks kaisa, Tõnise ja mingi kolmanda kohtuniku, keda kogu väitlusringkond taunib kohtunikuna. Otsus sellise ebakogenud/ebaadekvaatse paneeli puhul oli ilmselge, mõjutada taheti ju tulemust ning sellega saadi ka täiesti korralikult hakkama. Vägagi sõnaahtrale vastasvõistkonnale määrati võit ning sellega otsustati ka Arroganto saatus – kutid jäid kõigest kolmandaks.
  • Neljas punkt, ehk miks otsustas kaisa nii nagu ta seda tegi. Martin on äärmiselt hea väitleja, ta ajab hunnikutes tühja juttu vabal ajal ning ta on ka ülbe. Kes veel on selline? Jah, täpselt – Ott. Olen veendunud, et tütarlapsele tuli meelde vana arm ning ta otsustas end lihtsalt välja elada. Nimetagem seda siis Oti sündroomiks. Muidugi on veel ka teine võimalus. Kuna kaisa on äärmiselt vähese kohtunikukogemusega, siis on ka variant, et paanikas, otsustas ta säilitada paneeli ühtsuse, kartes õiget otsust teha. Kahju kaisa, kahju.
  • Tõnisest ma pean üsna lugu kohtunikuna, kuigi just tema oli see inimene, kes omastas sõnad „Vabadus, võrdsus, vendlus” kommunismile. Tema motiiv selles teos oli lihtne, sedasi, mängiti lihtsalt kaks tema võistkonda finaali. Tõepoolest, see on siiski ainult oletus ja äärmiselt ebatõenäoline. Pigem oli tegu tähelepanematusega, et opponendid lükkasid argumente vaikimisega ümber. Kolmandat kohtunikku ma pikemalt ei puudutagi, sest tema enda sõnad pärast KKEMV II etappi eelmine aasta olid : „Ei tea kas mind enam kohtunikuks lastaksegi”. Kahjuks lasti. Tema oli mäletatavasti ka see, kes lühendas Tik-Taki tähelendu nende viimasel turniiril.
  • Miks poisid tegelikkult siis olid võitjad – no see on lihtne. Paneme kõrvuti ülikogenud Anna ja selle sitase paneeli otsused ning me märkame vahet. Samuti ei saanud minna midagi valesti kõnedes, sest teatavasti Jaanus ei eksi ning seal võistkonnas on neid kolm.
  • Rääkides siis veidi ka tavalisest elust. Nimelt pidu Madsi juures reedel, kus oli imeline rahvas. Mina olin muidugi meeletult halvas tujus, kuna sain just teada, et ajal kui Enrique annab Eestis kontserdi, olen mina Roomas mingite poliitikafännidega. Aga noh, see selleks, kõik oli tegelikkuses väga ilus, lõpus sain isegi joonatani kombel hüüda: „Gin on otsas!”. Laupäeval sai väga meeldivalt aega veedetud Marie, Mattiase ja Martiniga ning kari suutis psühholoogimängu ajal tunnistada et ta tahab mingit mattiase sõpra kes ka seal oli. Üks osa veini sai lahjendatud kolme osa veega ning kõik oli wonderful. Kõik näitas, et läheb veel paremaks, sest Miku ja Madsiga oli plaanis õhtul veel minna Maria juurde, kus oli seesama hea rahvas mis reedelgi. Kahjuks oli kõigil pohmell ning laupäeva kohta ebaharilikult vara jõudsingi koju ja avastasin, et suur arvuti on katki.

Arvuti sain järgmisel päeval siiski tööle ja õhtul vaatasin Miku juures vormelit, mille käigus käisid vahetud telefonikõned Lauri ja Lempaga. Lõpuks läks kõik ootamatult hästi ning Kimi võitis. Well Done!

Koolist veidi niipalju, et uus tunniplaan rokib ära, potensiaalselt kahel 8 tundi, kahel 7 ning wait for it…. reedel saab hea õnne korral olema meil 4 tundi, ehk siis kell 11:45 tadaa kool.

Ootan juba kolmapäeva… ei tegelt, reedet ootan rohkem ;)

hn.

  • update: 23.10 kl 18:00 - Tehtud! :D Esimest korda tuldi mulle reaalselt kätega kallale selle

tõttu, mis ma olen öelnud oma blogis. Nimelt selleks oli siis kaisa, kes oli üsna vihane ja seda üsna ilma põhjuseta. Mul pole ausalt mitte midagi öelda tema õigustuseks. Mina näen ette absoluutset sõnavabadust, kuni see ei õhuta vaenu või ole solvav. See ei olnud solvav :D Probleem ilmselt ei olegi niiväga minu Martin-Ott võrdluses, vaid hoopis väga lihtsas
igapäevases detailis. Patareid said mänguasjal otsa ning oli vaja otsida kontakti. Palun kaisa, ei, sest kuigi sulle ei pruugi su puudutus rõve olla, siis see kui sa isegi vähimal määral minuga kontakti tekitad, kutsub esile okserefleksi. Pole minu süü, et sa pole (üle) saanud ning selle eest mind ja ma ei tea keda kuradit veel risti lööd. Ma luban et hiljemalt jõuludeks kingin ma sulle uue komplekti patakaid :D

Asi mis tõestab, et keegi isik k pole kodanik O-st üle saanud on lihtsalt fakt, et
puhtteaduslik teooria viis vaese õnnetu noorm… vabandust tütarlapse vägivallani. Kahju. Jah kari ma tean mida sa nüüd mõtled, aga no sa tead lihtsalt mis nuppe vajutada et mind närvi ajada. Igatahes, ma sügavalt loodan et selline mõistusvastane meeste läheduse otsimine sul harjumuseks ei saa, sest tõesti… noone gives a crap about your fucking emotions.

vot SEE oli solvav, lihtsalt näidiseks :D

hn