Viimased nädalad on olnud toredad 
2009.end juuli 2, 2009
Avastasin selle vedelemas enda draftide seas ja mõtlesin et peaks ära avaldama… jagage ka enda mälestusi!
Niisiis , ma mõtlesin, et võiks mõne mõttega kokku võtta 12 aastat haridust minu vaatepunktist.
Ma mäletan seda…
- …kuidas 1. klassis süüdistati mind klassipildi rikkumises, kuna mul oli liiga suur naeratus, sellest tulenevalt kasutasin ma järgnevatel aastatel zombi näoilmet
- …et algklassid olid mõistlikud, kuigi siis oli palju vähem lubatud, kui gümnaasiumi lõpus. Reeglite vastu eksimine tõi kaasa kõige huvitavama loengu. Esmalt kriiskav karjumine klassi peale ning seejärel sosistamine, et klass kontrasti tõttu kohe mitte midagi teisest osast ei kuuleks
- … kuidas Joonatan oli aastaid mu parim sõber, kelle juures sai käidud arvutimänge mängimas ning kellega sai inimeste vastaseid koalitsioone tehtud
- … kuidas ma katsin ome elu esimese ühe (mille ma sain kunsti/tööõpetuse õpetajalt vist 5das klassis halva käitumise eest) päevikus Madise õe kleepsudega
- … kuidas inglise keele tundides algklassides võtsime me endale inglise nimed: mina olin Kyle (sest tollal oli popp Team Knight Rider ja õpetaja ei tunnistanud Duke’i nimena: “Do you mean duck?”), Tukk oli MacGyver, Tanel Tom, Anu Ann ja nii edasi.
- … kuidas 5das klassis Sõbra all hakkasid kõik korvpalli mängima ning tekkis meie kooli korvpallitrenn, kus oli tohutult rahvast
- … kuidas Kristjan (mitte see kes meil praegu käib
) rääkis, mida ta teeb telekaga Shakira video ajal, kui me kõik olime mingil põhjusel Suur-Sõjamäel - ning kuidas bussijuht tahtis sealsamas mulle kallale tulla, sest Miku vahetas bussisildi ära
- … kuidas algklassides ajas Jon iga kord guaššivee maha, sageli nii et ta riided, käed ja nägu olid seda täis. Me isegi ei räägi sellest mis juhtus tuššiga
- … kuidas algklassides sai peaaegu iga nädal istutud “pehmete toolidega toas”
- … kuidas kõige naljakam märkus mille ma sain oli selle eest et ma naersin, kui keegi pillas sööklas taldriku maha ning kuidas ma oman klassi rekordit päevas saadud märkuste eest: 5 tunnisel päeval 6 tükki
Eks ta ole siis juuni 9, 2009
Tänase päeva avastus: on olemas jalgpallur, kelle nimi on… wait for it… Norman Conquest.
http://en.wikipedia.org/wiki/Norman_Conquest_(footballer)
Jah, ma tean, maailm on täis üllatusi
h.
“Life’s too short to dance with fat chicks” juuni 1, 2009
Viimasel ajal on mul hakanud tekkima kahtlused kogu tartu plaani osas ja kahtluste all mõtlen ma seda, hetkel ma ei plaani sinna minna.
Esiteks lähevad tartus asjad alati imelikuks. Teiseks ei tea ma kas ma tahan riigiteadusi. Lisaks sellele saaks ma juurat õppida Tallinnas, mis oleks nii logistiliselt kui ka majanduslikult kasulikum… Samuti ei taha ma paaniliselt otsida tööd kohas, kus seda teevad kõik ülejäänud üliõpilased ja kus tegelikkuses pole midagi mõistlikku lõpuks enam alles kui kõik kolm ja pool tuhat matsi peale lendavad sinna.
Seega kui ma täidan ära juura lävendid jään ma ilmselt Tallinnasse, teeb elu parasjagu lihtsamaks. Siiski on eelduseks see, et ma saan siiski vanematest eraldi elama hakata, sest muidu oleks see lihtsalt veel paar aastat keskkooli, mis poleks üldse nii äge 
Tõsiasi on see, et täna oli vist mu elu esimene päev kui ma pidin ise võtma vastu otsuseid. Hetk kui ma ei saanud enam elada oma toredas õhumullis nagu tavaliselt ning pidin suureks saama. Tegelikkuses tundub see mida minutid edasi aina jubedama kontseptsioonina, sest ma ei ole valmis oma lapsepõlvest veel loobuma, veel mitte. Jah, ma olen veidi arg ning jah, ma kardan võtta riske, ükskõik mida see täpselt siis mu elus või tegemistes puudutab, ning see on selline “mina”, kellega ma olen harjunud.
Mingil imelikul põhjusel ma isegi kardan homset. Ma kardan kõige lihtsamat põrumist, kõige lihtsamal eksamil, kõige häbiväärsemalt. Tõsiasi on, et kuigi ma vaatasin selle üle ei saa ma siiamaani täpselt aru mis on gleistumine. Ma ei taha seda eksamit teha ning ainuke asi, millega ma end lohutada suudan on see, et sellega lõppeb üks ajasu minu elust, kuid probleem on selles, et ma ei tea, kas see on asi mida ma ootan või pigem kardan.
Lugesin täna wikiquote’i ja leidsin tsitaadi mis pakkus mingil põhjusel päris palju nalja, kuigi on second thought kõlab kohati liialt self humorina, aga seal on ka muid dimensioone
Hank Moody: “HelL-A Magazine blog number 1. Hank hates you all. A few things I’ve learned on my travels through this crazy little thing called life. One, a morning of awkwardness is far better than a night of loneliness. Two, I probably won’t go down in history, but I will go down on your sister. And 3, while I’m down there it might be nice to see a hint of pubis. I’m not talking about a huge 70’s Playboy bush or anything. Just something that reminds me that I’m performing cunnilingus on an adult. “
tc.
h.
The world through blue eyes Mai 31, 2009
Pff… inglise keel on nii eelmine nädal. Sellega seoses tuleb tänane postitus eesti keeles.
Absoluutselt iga aasta (õigemini viimase kolme aasta) võss on suutnud muutuda imelikuks. Mitte alati halvas mõttes, kuid alati juhtub asju, mis ei juhtuks mujal või on lihtsalt uskumatud. See aasta polnud erand.
Eile oli muidugi ka tore. Kui mitte arvestada seda, et mõned inimesed suutsid teha uskumatult lolle asju ja mõned olid lihtsalt arad (pean rõhutama, et mina sain siiski ainult teisega hakkama). Hommikune kohtumine kraanikausis olnud kala Sandriga (ma lihtsalt pidin talle nime panema) ja õhtune istumine, kus valmisid erinevad toredad ideed tegid eilse vaat et paremakski kui peo Meeli juures, mis tuletab mulle meelde. Miks on toa ja wc vahel lisaks uksele ka aken, kust inimesed saavad sisse ronida? Imelik.
Ma avastasin ka seda et eile oli üks tõeline Scrubsi efekt, ehk ma suutsin võtta mingi teise tüki infot ning kasutada seda hoopis teises kohas. Lähemalt võin öelda, et tegu oli Tõnise jutuga sellest kuidas see kui Everton finaali sai ja kuidas see oli juba võit ning et kaotus finaalis ei tähenda midagi. See suutis mu tuju teha paremaks kahes vallas, või õigemini Evertoni osas, teine ei vajanudki tujuparandust.
Mis ma veel nädalavahetusega avastasin oli see, et ma pole ainus inimene, kes peab Scrubsi väga heaks.
